Struktuurne Värvus

Max kannatas vaikselt, olles Lily saatjaks Barcelona ühes populaarseimas ostlemispiirkonnas. Lily jällegi oli väga rahul. Ta katsus kangaid, proovis värve ja kalkuleeris, palju ta kulutada võib. 

„Kas sa ei arva, et võiksime nüüd minna ja teha midagi rohkem… teaduslikku?“  küsis Max väsinud häälel.  Lily peatus, kuid mitte sellepärast, mida Max oli öelnud. Ta jäi seisma ühe poe ees, vaadates ainiti vaateaknal olevat kleiti. „Siin see ongi!“ ütles ta ja tormas poodi. Max viskas pilgu vaateaknale ja tardus. „Oh ei!“ pomises ta Lilyle järele kiirustades.

Lily imetles kleiti, mis sarnanes paabulinnu sulgedele. Max pööritas oma silmi ja uuris, mis selles kleidis nii erilist oli.

„No sa ju tahtsid midagi rohkem teaduslikku teha, kas polnud?“ küsis Lily. Nüüd oli Max segaduses. „Ma ei pidanud silmas lindude bioloogiat,“ õnnestus tal vaid öelda. Lily hakkas naerma. „See siin on kõrgtehnoloogiline struktuurne värvus!“ parandas ta Maxi, maksis kleidi eest ja lahkus poest, hoides kleiti kui midagi väga väärtuslikku.  

Nad istusid purskkaevu äärele ja Max palus, et Lily asja pisut rohkem selgitaks. Lily rääkis, et sajandeid tagasi pakkusid Isaac Newton ja Robert Hooke välja, et paabulinnu suled on värvilt sinised ja rohelised tänu nende ülesehitusele. Tänu nende sulgede pinna morfoloogiale peegeldub valgus neilt sellisel viisil, et näeme sulgi värvilisena, kuigi tegelikkuses on need melaniiniga pigmenteerunud pruuni värvi.

„Siinkohal käitub valgus kui laine,“ lisas Lily ja viskas väikese kivikese purskkaevu. Kivike tekitas levivaid ringikujulisi laineid. Järgmiseks viskas Lily kolm kivikest korraga. Kivid tekitasid laineid, mis üksteist mõjutasid.  Teatud punktides need lained ühinesid ja võimendasid üksteist, samal ajal üksteist mõnes teises punktis neutraliseerides.

„See on lainete interferents! Ma tean seda nähtust," hüüatas Max.

Nii selle kleidi materjali pind kui ka paabulinnusuled koosnevad tillukestest paralleelsetest joontest. See mikrostruktuur peegeldab valgust erinevate nurkade all. Nii on pind eri nurkade alt vaadates eri värvi.

„Palun ütle mulle, et seda kasutatakse ka mujal kui ainult riiete valmistamisel," segas Max vahele.

"See on kõrgmood!" protesteeris Lily. „Aga jah, sellele leidub mitmeid rakendusi. Näiteks säravates värvides pinnad ja pindade maskeerimine tänu neile biomimeetilistele materjalidele. Lisaks... vähepeegelduv klaas... või tõhus optiline lüliti“. Maxile see meeldis ja ta noogutas nõustumise märgiks rahulolevalt. 

„See struktuur võimaldab meil kontrollida valgust nanomeetri ulatusega. Nii on tehtud ka sinu krediitkaardil olev hologramm. Kujuta ette peegeldumisvastase pinnaga supertõhusat fotogalvaanikat. Kujutle optilisi kiipe, mis kasutavad elektri asemel valgust. Nad kannaksid andmeid palju kiiremini.“ tegi Lily järelduse.

„Tead mida? Kõigele sellele mõeldes ei peagi ma seda paabulinnukleiti enam nii kohutavaks,“ ütles Max rõõmsalt, üritades komplimenti teha. Lily vastas salvava pilguga, kuid ei suutnud jätta lisamata, et paabulinnud pole ainukesed, kellel selline eriline omadus on. Ka liblikate tiivad ja muud liiki lindude, nagu mesilasenäppide ja aarade suled on samalaadse struktuuriga. Seda öeldes tõusis Lily püsti ning teatas, et on aeg osturetkega jätkata.